Jõulunädal algas Pärnus – teatris muinasjutt ja veekeskuses kala-elu

Bussitäis supelsaksu startis 15. dets. hommikul koolikellaga hoopis Pärnu poole. “Endla” teatris vaatasime, nautisime ja soovitame soojalt kõigile muinasjutu-etendust “Kaunitar ja koletis” (ka “Tulipunane lilleke”). Ohhh, see kaunitar oli ikka igati kaunis ja nohhh, see koletis oli ikka alguses kole jah, aga mis ta sinna parata sai, kui teda oli selliseks tehtud… Enne, kui jõudsime selgusele, et tema kole kuju varjab sooja ja südamlikku inimest, armusime korraks kaunitar Bellat jahtinud Kasparisse (keda “Tulipunases lillekeses” küll polnud asjasse segatud) – ta oli nii ilus ja särtsu täis ja toimekas ju! Ei, vahva oli! Tublid näitlejatööd kõik, eriti kiidaks tänapäeval harvaesinevat kommet näitlejatele näomikrofoni MITTE kleepida nii et hääl tulebki teatrikülastajale otse näitleja suust ja lavalt mitte seljatagusest kõlarist. Kiitust väärib ka lavakujundus – leidlik, niivõrd lihtne ja nii hullutav, et nooremad teatrikülastajad kirjeldavad tagantjärele iga metsa ja lossi ja sadamat ja tuba… mida tegelikult ei olnud, olid vaid kahte värvi riideseinad. Väga osavalt mängitud! Kui muinasjutu peensustest oli mõnes kohas üle libisetud, siis hoopis lauakommetele oli kõvasti rõhku pandud: Bella heldis just koletise koletute söögikommete pärast. Koletis põhjendas ise: “Olen liiga kaua üksi, omaette pidanud sööma, olen kombed unustanud!” Hoiatav eeskuju enne pidulikke seltskondlikke jõulupeolaudu – kas kavatsed teistega samas lauas süüa nagu koletis või nagu kaunitar? Kuldtaldrikud ei tee veel pidu, ikka lauanaabrid.
Ja peale teatritoolil istumist (väga mõnusad toolid seal “Endlas”) sulpsasime suvesse! Torudesse, basseinidesse sees ja lageda taeva all, mullivannidesse üleval ja all, koskedesse ja uuesti torudesse ja nii kolm tundi järjest. Mulle tundus, et õlgadele hakkasid juba uimed või siis inglitiivad kasvama. Aga enne kojupöördumist tõi meid kõiki maa peale tagasi paraja pikkusega poepeatus. Jäidki tiivad kasvamata, sai ostukeskuses pattu tehtud.
Oli erakordne päev! Aitäh õp Tiina Grünbergile, kes kiirelt reageeris ja organiseeris tasuta teatripiletid ning muud lõbustused. Aitäh reisiseltskonnale, nii emadele-isale kui lastele, oli meeldiv kellatundvate ja viisakalt käituvate inimestega koos reisida ja meelt lahutada!